Kevad tuli sellel aastal teisiti

Koroonaviirus tekitab kohati maailmalõpu tunde. Elu on pandud pausile ja kuigi ma olen kindel, et ühel heal päeval saab maailm ka selle viirusega hakkama, siis pärast seda on paljugi muutunud. Nii heas, kui halvas suunas.

Halb on kindlasti see, et majandus saab löögi ja mitte väikese. Ma usun, et õigus on nendel, kes tõmbavad paralleele 2008. aasta kriisiga. Sarnaselt toonasele kaovad ka nüüd paljud töökohad ja ainukene vahe on selles, et tookord panid tarbijad ise oma elu hold-i peale, siis nüüd sunnib seda tegema viirus.

Tulemuseks on majanduse vereringe seiskumine, mis paneb seisma ka rahakotti tuleva rahavoo. Hea on aga see, et majandus hakkab tasapisi Hiinast koju kolima. Elu näitab, et kriisi korral tarneahelad ei toimi. Loe edasi “Kevad tuli sellel aastal teisiti”

Väike telekool ehk mõtted, mis tulevad mittemidagitegemisest

sinilill-kevad-Metsaomanik Sander

Loodus on metsatöödeks sellel talvel armutu. Iseenesest võiksin metsas mütata, kuid pidev vihm ei tee tööd nauditavaks. Sestap olengi sunnitud enamuse nädalavahetustest kodus konutama.

Kuid nagu ütleb Fred Jüssi Jaan Tootseni filmis „Fred Jüssi. Olemise ilu“, et molutamine on vajalik kasvõi selleks, et head mõtted pähe tuleks, siis ei aja ka mind mittemidagitegemine paanikasse.

Loe edasi “Väike telekool ehk mõtted, mis tulevad mittemidagitegemisest”

Kahtlusi pole, kõhklused on

Vanameister Baskin ütles ühes oma sketšis kunagi kuldsed sõnad: kahtlusi pole, aga kõhklused on ja võib öelda, et heltkel on mul sama olukord oma metsaga.

Ühtepidi on metsas uuendusraieküpsed mitu eraldist, kuid teisalt ei tahaks viimast ka metsast võtta, sest mis seal salata, annab ju mets ikkagi teatud kindlustunde.

Samuti on kuidagi hea teada, et on olemas ka omajagu põlismetsa, kus siis loodus omatahtsi korraldab.

Oma kahtluste kummutamiseks pöördusin abisaamiseks Põlvamaa Metsaühistu poole, mille  metsameister Erki Vinni vaatas metsa üle ja andis ka väärt nõu.

 

Lisaks vaatasime Erkiga üle ka kasenoorendiku ja ka seal polnud metsameister hea nõuga kitsi.

Miks keegi ei taha korterit või maja?

Metsaomanik Sander; Metsaühistu

Jabur pealkiri, kas pole? Kuidas saab keegi üldse väita, et ajal, mil Eestis on kinnisvarabuum, ei taha keegi osta korterit või maja? Broneeritakse ju suuremates linnades jälle kortereid, mille ehitamist pole veel alustatud ning proovige kasvõi Põlvas korraliku korterit osta. Kõik haaratakse lennult.

Kuid miks pole Tartu, Tallinna või Põlva tänavatel välireklaame, mis kutsuvad müüma suurepärase hinna eest oma korterit? Pigem näeme müügikuulutusi.

Kuid soovist metsa osta antakse teada kogu aeg. Metsaostu reklaamid täidavad aastaid ajalehtede külgi ning raadiojaamad on neist ummistunud. Raha, mis lükatakse metsaostu reklaamidesse, on muljetavaldav.

Loe edasi “Miks keegi ei taha korterit või maja?”

Vaese mehe kasukas

Metsaomanik Sander blogi Metsaühistu

Vabariigi aastapäeva eelõhtul tegin arvutis suurpuhastust ning silma jäi omajagu materjale, mis kas puudutasid metsa või mida olin ajapikku ise metsast kirjutanud. Kõike seda üle vaadates mõtlesin, et kui poleks olnud metsa, siis poleks me siin külmas ja kivises kohas küll 5000 aastat vastu pidanud.

Mets on koht, kuhu on mindud pakku, kui maad on laastanud võõrad väed. Jõgevamaa loodusmees Vahur Sepp rääkis mulle kunagi liigutava loo kahest noorest inimestest Ehtast ja Arnost, kes teise ilmasõja järel ennast Vooremaa metsades varjasid. Selliseid näiteid on meie ajalugu tihedalt täis, sest metsa mindi nii Ivan Julma peninukkide kui Saksa või Vene okupatsioonivägede eest.

Loe edasi “Vaese mehe kasukas”

Väike retk metsa

Facebook on üks tore asi, eriti just mäluvärskenduse seisukohalt. Sest see pakub ikka ja jälle mu uudisvoost vanu postitusi, mida ma aastaid tagasi olen teinud. Selle aasta alguses oli neid kohe mitu ning mõlemad olid seotud metsatöödega.

Mitmed aastad oli mul selline traditsioon, et 1. jaanuaril võtsin jalad selga ja tegin väikese rabamatka. Peaasjalikult olid mu sihtkohad Valgesoo ja Alam-Pedja. Kuid mida aastad edasi, seda rohkem inimesi oli aasta esimesel päeval tulnud kerget rabamatka nautima, mistõttu hakkas see juba väiksemat laulupidu meenutama.

Loe edasi “Väike retk metsa”

Minu jõulupuud

Metsaomanik Sander jõulupuud Metsaühistu

“Kas ma pean ise tänavu selle kuuse kuskilt tooma,” küsis abikaasa mulle nõudlikult silma vaadates. “Jõuab!” kostsin vastu, kuigi aeg juba tõesti pisut kripeldas.  TV3 oli juba “Üksinda kodus 3” ära näidanud ja praost Luhamets Tallinna raekoja platsil isegi jõulurahu välja kuulutanud.

Seega aeg jõulupuu toomiseks on tõesti enam kui küps, kuid teisalt …. Sellist dialoogi on igal aastal meie peres peetud ja kunagi pole kuusk toomata jäänud.

Loe edasi “Minu jõulupuud”

Küttepuust ja selle hinnast – kaugkütte eri

Küttepuu hinnad - Metsaomanik Sander blogi - MetsaühistuFoto: Freeimages

Raha läheb meile kõigile korda, mida tõestab kasvõi, et minu eelmine blogipostitus küttepuu hinnast oli selle noore blogi loetavaim sissekanne. Money matters, eksole.

Üks asi jäi mul siiski hinge kriipima. Kui metsaühistu riputas blogipostituse lingi oma Facebooki lehele, tuli seal süüdistus metsameeste ahnuses. Kuna Facebook pole kõige õigem kanal, kus hakata pikalt maailma lahti seletama, otsustasin siin pikemalt kirjutada.

Üsna pea pärast viimast sissekannet ilmus Delfis ühe kaugküttefirma juhi arvamuslugu, mis kuulutas kadu ahiküttele. Loogika oli lihtne – ahiküte saastab õhku ning küttepuude hinnad tõusevad vääramatu jõuga, mistõttu kõige kuluefektiivsem on ikka ja alati kaugküte.

Eks ta tõsi ole, linnas on ahiküte laias plaanis vähe saatanast. Talveõhtutel, mil madalrõhkkond surub taevast vastu maad, on Tartus Raadil, Supilinnas, Karlovas või Ropkas õhk ahjukütmisest üsna kirbe. Teisalt: isegi nüüd, mil nõukaaegsest käegalöömisest on möödas inimpõlv, on talvel vähemalt Tartus paljudes kohtades selgelt näha, kus jookseb maa all soojatrass. Nii palju siis ahi- ja kaugküttest. Loe edasi “Küttepuust ja selle hinnast – kaugkütte eri”