Kuna mul seisab ees kunagises kuusikus metsauuendus, siis olen rääkinud mitme metsamehega, küsides neilt, mida nad soovitavad istuda istutada. Vastus on olnud üsna ühene – kuna ürask on muutunud üsna suureks nuhtluseks, siis kuuske istutada ei soovitata. Seetõttu olin ka mina seda meelt, et rajan kasenoorendiku. Kuid hiljutine kohtumine RMK metsakasvatajatega muutis mu meelt.
Loe edasiMinu jaoks on talvel metsas töötamine alati paras väljakutse, seda eriti praeguse paksu lumega. Seetõttu on enesestmõistetav, et eriti talvel on õige riietuse valimine ülioluline.
Mida aga siis talvel selga panna? Astusin Põlvas asuvasse STIHL-i esindusse ja uurisin asja.
Vanarahvas ütleb, et kallis on see, mis on käte vahel. Sellisel juhul on minu küttepuud väga kallid, sest on enne riita saamist käinud korduvalt mu käte vahelt läbi. Seega tõesti kallid puud. Käesoleval aastal said küttepuude kallidus aga täiesti uue tähenduse. Neid hindasid, mida tänavu küttepuude eest küsiti, pole siin kunagi nähtud, sest kes oleks võinud veel aasta tagasi arvata, et kuiva kasehalgu müüakse 150 euroga ruum.
Loe edasi
Tänavu kevadel oli ikka üks paras koerailm, mistõttu polnud imestada, et munadepüha teisel pühal, kui päike käis juba kõrgemalt ja väljas oli sedavõrd soe, et paksemad riided võis maha visata, otsustasin korraks oma kroonijuveeli, 20 aastase kaasiku, saega nö läbijoosta.
See metsatükk on mulle eriliselt armas, kuna olen praktiliselt igal aastal seal korra läbi käinud, kehvemaid puid välja harvendanud ning vaadanud, et elujõulisematel oleks ruumi kasvada. Tulemuseks on vähemalt minu hinnangul kena ja tugev elujõuline kasemets, kus teise rindena kasvab kuusk mühinal peale.
Loe edasi
Metsameestele pole vaja metsandusekspert Heiki Hepneri nime tutvustada. Tegemist on mehega, kes on sisuliselt juba 1994. aastast alates hoidnud pilku peal metsamaterjali hinnastatistikal. Tegin temaga ajakirjale Eesti Mets intervjuu, kus uurisin, mida toob algav aasta Eesti puiduturul.
Pikemalt saab Heiki Hepneri prognoosi lugeda märtsis ilmuvas Eesti Metsas, kuid toon siinkohal ära väikese tiiseri.
Loe edasi
Nagu ma juba kirjutanud olen, algas mul eelmine aasta metsas töiselt, kus koroonaviiruse tuules tegin valgustusraie hektari suurusel eraldisel. Valgustust oleks pidanud aga veelgi tegema, kuid jõud lihtsalt ei käinud peale.
Tänavust aastat alustasin jälle teotahteliselt, kuid aeg suisa pudenes näppude vahelt. Kuna lasin teha uuendusraiet, siis oli vaja eelnevalt puhastada metsaalust ning samuti tegin valgustust oma lemmikkaasikus, mis kohati suisa karjus sae järele. Kuid nagu öeldud, valgustust ja kohati harvendust on vaja mul teha küll ja veel.
Iga aasta veebruari keskel antakse avalöök Eesti ühele rahvusspordialale, mille nimeks on maksude deklareerimine. Võitjad annavad sotsiaalmeedias rõõmsalt teada, kuidas nad 10 minutiga deklaratsiooni esitatud said ning teiseks jäänud nendivad omakorda kibestunult, et kas sellist Eestit me tahtsimegi, kus deklareerimiseks kulub lausa terve tund.
Käesolev aasta on olnud ärev ja segane. Ma arvan, et mitte ainult minu jaoks. Teisalt jälle pakkus viirus mulle harukordse võimaluse teha kevadel maal tööd, mistõttu tänavu sai metsas ja maakodus ära tehtud rohkem kui mõnel eelneval aastal kokku.
See on ka põhjus, miks ma pole jõudnud suvel eriti blogi täita. Ent nüüd on jälle käes veidi rahulikum aeg ja avasingi arvuti, et vaadata, mida teevad praegu metsamaahinnad. Põhjus lihtne – ma pole kaotanud lootust osta juurde veidi metsa. Lastele pensionisambaks, või nii.
Koroonaviirus tekitab kohati maailmalõpu tunde. Elu on pandud pausile ja kuigi ma olen kindel, et ühel heal päeval saab maailm ka selle viirusega hakkama, siis pärast seda on paljugi muutunud. Nii heas, kui halvas suunas.
Halb on kindlasti see, et majandus saab löögi ja mitte väikese. Ma usun, et õigus on nendel, kes tõmbavad paralleele 2008. aasta kriisiga. Sarnaselt toonasele kaovad ka nüüd paljud töökohad ja ainukene vahe on selles, et tookord panid tarbijad ise oma elu hold-i peale, siis nüüd sunnib seda tegema viirus.
Tulemuseks on majanduse vereringe seiskumine, mis paneb seisma ka rahakotti tuleva rahavoo. Hea on aga see, et majandus hakkab tasapisi Hiinast koju kolima. Elu näitab, et kriisi korral tarneahelad ei toimi.
