Läheb tööks!

Nagu ma juba kirjutanud olen, algas mul eelmine aasta metsas töiselt, kus koroonaviiruse tuules tegin valgustusraie hektari suurusel eraldisel. Valgustust oleks pidanud aga veelgi tegema, kuid jõud lihtsalt ei käinud peale.

Tänavust aastat alustasin jälle teotahteliselt, kuid aeg suisa pudenes näppude vahelt. Kuna lasin teha uuendusraiet, siis oli vaja eelnevalt puhastada metsaalust ning samuti tegin valgustust oma lemmikkaasikus, mis kohati suisa karjus sae järele. Kuid nagu öeldud, valgustust ja kohati harvendust on vaja mul teha küll ja veel.

Loe edasi

Kõhklused leidsid lõpu

Raietööd. Metsaomanik Sander.

Kolm aastat tagasi seisin valiku ees – metsahoolduskava järgi oleks pidanud ühel eraldisel uuendusraie tegema juba tubli kümnend tagasi, kuid minul polnud seda isegi plaanis. Põhjuseid oli palju – puudus otsene rahavajadus ja samuti poleks mul siis üldse enam palgimetsa jäänud. Kaalusin erinevaid variante, nagu metsa majandamist püsimetsana, kuid siis oleks kahju võinud olla veelgi suurem, kuna masinad oleks kahjustanud allesjäänuid puid.

Lõpuks otsustasin uuendusraie tegemata jätta, kuigi hinnad olid tookord soodsad. Uuesti tulin mõtte juurde tagasi aasta hiljem, kuid siis tabas puiduturgu täielik tagasilöök. Põhjus oli teadagi mis – Euroopa vallutanud üraskinuhtlus, mis lõi segamini kogu puiduturu ja surus hinnad 2017. aasta tasemele.

Loe edasi

Telli teavitused e-postiga

Kui soovid olla kursis uute postitustega, lisa oma e-posti address.

Telli Teavitus

Ulukikahjustus – metsaomaniku põline peavalu

Mõeldes oma tegemiste peale metsas, ei saa ma üle ega ümber ühest vanast anekdoodi parafraseeringust, mis minu puhul näeks välja järgmiselt. Istutasin hektari jagu kuuske, uluk tuli ja sõi ära, istutasin kaks hektarit kuuske, uluk tuli ja sõi ära. Järgmisel aastal istutan kolm hektarit, uluk tuleb ja sööb end lõhki.

Mina pole jaksanud veel ulukit lõhki toita. Võib-olla oli asi selles, et piirdusin 20 aastat tagasi vaid ühel hektaril kuuse istutamisega. Kuna toona polnud ka Trico taolisi häid repellente, siis järgisingi löödult ühe vana metsamehe soovitust jätta lank looduslikule uuenemisele. Nii ka sündis ning langile kasvas kena haavanoorendik, mida ma otsustasin ühel hetkel harvendada.

Loe edasi

Maksudest ehk pisiasjad loevad

Iga aasta veebruari keskel antakse avalöök Eesti ühele rahvusspordialale, mille nimeks on maksude deklareerimine. Võitjad annavad sotsiaalmeedias rõõmsalt teada, kuidas nad 10 minutiga deklaratsiooni esitatud said ning teiseks jäänud nendivad omakorda kibestunult, et kas sellist Eestit me tahtsimegi, kus deklareerimiseks kulub lausa terve tund.

Loe edasi

Kui palju maksab raha? Aga metsamaa?

Käesolev aasta on olnud ärev ja segane. Ma arvan, et mitte ainult minu jaoks. Teisalt jälle pakkus viirus mulle harukordse võimaluse teha kevadel maal tööd, mistõttu tänavu sai metsas ja maakodus ära tehtud rohkem kui mõnel eelneval aastal kokku.

See on ka põhjus, miks ma pole jõudnud suvel eriti blogi täita. Ent nüüd on jälle käes veidi rahulikum aeg ja avasingi arvuti, et vaadata, mida teevad praegu metsamaahinnad. Põhjus lihtne – ma pole kaotanud lootust osta juurde veidi metsa. Lastele pensionisambaks, või nii.

Loe edasi

Uudis, mida olen kaua oodanud

Kunagi 2000ndate keskel käisin Lätis tegemas lugu sealsest metsandusest. Kuigi eestlased vaatavad pahatihti lätlastele ülalt alla, ajavad lätlased teatud asju omamoodi ning mis seal salata, üsna nutikalt.

Muuhulgas kirjutasin ühest metsaomanikust, kes arendas oma 600 hektari suuruses metsas püsimetsandust, tuues sellega leiva lauale nii endale kui ka pakkudes tööd kõikidele külasse jäänud meestele. Taluniku masinapark koosnes vaid päevinäinud MTS-82 ja metsatehnikast, kuid sellest piisas, et edukalt majandanda ja pidevalt uuesi kinnistuid juurde osta.

Loe edasi

Kevad tuli sellel aastal teisiti

Koroonaviirus tekitab kohati maailmalõpu tunde. Elu on pandud pausile ja kuigi ma olen kindel, et ühel heal päeval saab maailm ka selle viirusega hakkama, siis pärast seda on paljugi muutunud. Nii heas, kui halvas suunas.

Halb on kindlasti see, et majandus saab löögi ja mitte väikese. Ma usun, et õigus on nendel, kes tõmbavad paralleele 2008. aasta kriisiga. Sarnaselt toonasele kaovad ka nüüd paljud töökohad ja ainukene vahe on selles, et tookord panid tarbijad ise oma elu hold-i peale, siis nüüd sunnib seda tegema viirus.

Tulemuseks on majanduse vereringe seiskumine, mis paneb seisma ka rahakotti tuleva rahavoo. Hea on aga see, et majandus hakkab tasapisi Hiinast koju kolima. Elu näitab, et kriisi korral tarneahelad ei toimi.

Loe edasi

Väike telekool ehk mõtted, mis tulevad mittemidagitegemisest

Loodus on metsatöödeks sellel talvel armutu. Iseenesest võiksin metsas mütata, kuid pidev vihm ei tee tööd nauditavaks. Sestap olengi sunnitud enamuse nädalavahetustest kodus konutama.

Kuid nagu ütleb Fred Jüssi Jaan Tootseni filmis „Fred Jüssi. Olemise ilu“, et molutamine on vajalik kasvõi selleks, et head mõtted pähe tuleks, siis ei aja ka mind mittemidagitegemine paanikasse.

Loe edasi