Metsaomanik Sanderi blogi

Vanameister Baskin ütles ühes oma sketšis kunagi kuldsed sõnad: kahtlusi pole, aga kõhklused on ja võib öelda, et heltkel on mul sama olukord oma metsaga.

Ühtepidi on metsas uuendusraieküpsed mitu eraldist, kuid teisalt ei tahaks viimast ka metsast võtta, sest mis seal salata, annab ju mets ikkagi teatud kindlustunde.

Samuti on kuidagi hea teada, et on olemas ka omajagu põlismetsa, kus siis loodus omatahtsi korraldab.

Oma kahtluste kummutamiseks pöördusin abisaamiseks Põlvamaa Metsaühistu poole, mille  metsameister Erki Vinni vaatas metsa üle ja andis ka väärt nõu.

Jabur pealkiri, kas pole? Kuidas saab keegi üldse väita, et ajal, mil Eestis on kinnisvarabuum, ei taha keegi osta korterit või maja? Broneeritakse ju suuremates linnades jälle kortereid, mille ehitamist pole veel alustatud ning proovige kasvõi Põlvas korraliku korterit osta. Kõik haaratakse lennult.

Kuid miks pole Tartu, Tallinna või Põlva tänavatel välireklaame, mis kutsuvad müüma suurepärase hinna eest oma korterit? Pigem näeme müügikuulutusi.

Kuid soovist metsa osta antakse teada kogu aeg. Metsaostu reklaamid täidavad aastaid ajalehtede külgi ning raadiojaamad on neist ummistunud. Raha, mis lükatakse metsaostu reklaamidesse, on muljetavaldav.

Loe edasi “Miks keegi ei taha korterit või maja?”

Vabariigi aastapäeva eelõhtul tegin arvutis suurpuhastust ning silma jäi omajagu materjale, mis kas puudutasid metsa või mida olin ajapikku ise metsast kirjutanud. Kõike seda üle vaadates mõtlesin, et kui poleks olnud metsa, siis poleks me siin külmas ja kivises kohas küll 5000 aastat vastu pidanud.

Mets on koht, kuhu on mindud pakku, kui maad on laastanud võõrad väed. Jõgevamaa loodusmees Vahur Sepp rääkis mulle kunagi liigutava loo kahest noorest inimestest Ehtast ja Arnost, kes teise ilmasõja järel ennast Vooremaa metsades varjasid. Selliseid näiteid on meie ajalugu tihedalt täis, sest metsa mindi nii Ivan Julma peninukkide kui Saksa või Vene okupatsioonivägede eest.

Loe edasi “Vaese mehe kasukas”

Facebook on üks tore asi, eriti just mäluvärskenduse seisukohalt. Sest see pakub ikka ja jälle mu uudisvoost vanu postitusi, mida ma aastaid tagasi olen teinud. Selle aasta alguses oli neid kohe mitu ning mõlemad olid seotud metsatöödega.

Mitmed aastad oli mul selline traditsioon, et 1. jaanuaril võtsin jalad selga ja tegin väikese rabamatka. Peaasjalikult olid mu sihtkohad Valgesoo ja Alam-Pedja. Kuid mida aastad edasi, seda rohkem inimesi oli aasta esimesel päeval tulnud kerget rabamatka nautima, mistõttu hakkas see juba väiksemat laulupidu meenutama.

Loe edasi “Väike retk metsa”

“Kas ma pean ise tänavu selle kuuse kuskilt tooma,” küsis abikaasa mulle nõudlikult silma vaadates. “Jõuab!” kostsin vastu, kuigi aeg juba tõesti pisut kripeldas.  TV3 oli juba “Üksinda kodus 3” ära näidanud ja praost Luhamets Tallinna raekoja platsil isegi jõulurahu välja kuulutanud.

Seega aeg jõulupuu toomiseks on tõesti enam kui küps, kuid teisalt …. Sellist dialoogi on igal aastal meie peres peetud ja kunagi pole kuusk toomata jäänud.

Loe edasi “Minu jõulupuud”

Foto: Freeimages

Raha läheb meile kõigile korda, mida tõestab kasvõi, et minu eelmine blogipostitus küttepuu hinnast oli selle noore blogi loetavaim sissekanne. Money matters, eksole.

Üks asi jäi mul siiski hinge kriipima. Kui metsaühistu riputas blogipostituse lingi oma Facebooki lehele, tuli seal süüdistus metsameeste ahnuses. Kuna Facebook pole kõige õigem kanal, kus hakata pikalt maailma lahti seletama, otsustasin siin pikemalt kirjutada.

Üsna pea pärast viimast sissekannet ilmus Delfis ühe kaugküttefirma juhi arvamuslugu, mis kuulutas kadu ahiküttele. Loogika oli lihtne – ahiküte saastab õhku ning küttepuude hinnad tõusevad vääramatu jõuga, mistõttu kõige kuluefektiivsem on ikka ja alati kaugküte.

Eks ta tõsi ole, linnas on ahiküte laias plaanis vähe saatanast. Talveõhtutel, mil madalrõhkkond surub taevast vastu maad, on Tartus Raadil, Supilinnas, Karlovas või Ropkas õhk ahjukütmisest üsna kirbe. Teisalt: isegi nüüd, mil nõukaaegsest käegalöömisest on möödas inimpõlv, on talvel vähemalt Tartus paljudes kohtades selgelt näha, kus jookseb maa all soojatrass. Nii palju siis ahi- ja kaugküttest. Loe edasi “Küttepuust ja selle hinnast – kaugkütte eri”