Puiduhindadest ehk eelmist aastat poleks nagu olnudki

Puiduhinnad. Tuulemurd. Metsaomanik Sander. Metsaühistu
Lõuna-Eestis murdis oktoobritorm maha ligi 100 000 tm metsa. Üraskikahjude vältimiseks tuleb hiljemalt kevadeks tormimurd ära koristada.

Sarnaselt paljudele metsaomanikele olen ka mina kaalununud oma otsuseid kaua ja põhjalikult. Kuid nüüd tundub, et liialt kaua. Möödunud aastal kerkis päevakorda uuendusraie tegemine pea hektari suurusel alal. Tagantjärgi tarkusena võib öelda, et tegemist oleks olnud suurepärase ajastusega – puiduhinnad olid kümnendi kõrgemad ja kuna ka hakkpuiduhind oli kopsakas, siis oleks tegemist olnud suurepärase puidumüügi ajastusega. Paraku nii aga ei juhtunud.

Loe edasi “Puiduhindadest ehk eelmist aastat poleks nagu olnudki”

Ühismets – mis mets see on?

Metsaomanik Sander blogi - Metsaühistu

Külastasin ettevõtlusnädala ajal Arco Vara kinnisvarahommikut, kus räägiti üsna põhjalikult praegustest kinnisvaratrendidest. Kui nüüd küsite, kas buum tuleb, siis kiire vastus on, et ei tule. Buum on juba kohati käes, kuid erinevalt 2008. aastast pole neid märke, mis ennustaksid mingit suuremat krahhi.

Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Muu statistika hulgas tuli välja, et metsa- ja põllumaa tehingute arv on viimastel aastatel jäänud üsna väikseks ning põhjus on lihtne – mitte keegi ei taha metsa või põldu enam müüa. See on ka põhjus, miks maatulundusmaa hinnad on jõudnud tasemeni, kus Räpina vallas läks hiljuti oksjonil müügiks põllumaa, mille hektari hinnatase ületas juba 7000 euro piiri. Loe edasi “Ühismets – mis mets see on?”

Magasin õige aja maha

Uuendusraie. Metsaomanik Sander blogi. Metsaühistu

Nagu eelmistes postitustes kirjutasin, otsustasin eelmise aasta lõpus teha uuendusraie mitmel väiksemal eraldisel, kusjuures ühel eraldisel pidi metsakorralduskava järgi uuendusraie tegema juba 2000. aastal.

Otsusele aitasid kaasa ka mullused anomaalselt kõrged puidu kokkuostuhinnad. Kuid inimene mõtleb, jumal juhib. Nii läks ka minul. Kõigepealt hakkasin ma aasta alguses kahtlema oma otsuse õigsuses, sest tegelikult pärast seda uuendusraiet mul palju palgimetsa eriti ei jäägi.

Loe edasi “Magasin õige aja maha”

Kuidas ma maailma paremaks muutsin

Hakkepuit. Metsaomanik Sanderi blogi. Metsaühistu.

Olen juba kirjutanud eelmise aasta lõpul ette võetud suuremast tööst, kus ma tegin valgustusraie kunagisel põllumaal, mis nüüdseks oli korralikult võsastunud. Tegelikult polnud mul mingit plaani uut metsatukka rajada, kuid paraku ei suutnud ma selle põllujupile mingit mõistliku rakendust leida.

Loomi polnud ega ole ka nüüd plaanis kasvatama hakata, hektarisuurust põllumaad ei taha asisemad põllumehed kasutada isegi peale makstes ja nii see maatükk vaikselt võsastus. Aga nagu öeldud: mille põld jätab, selle mets võtab. Loe edasi “Kuidas ma maailma paremaks muutsin”

Talvele mõeldes

Talvele mõeldes - Metsaomanik Sander blogi - Metsaühistu

Vaatasin viimase blogipostituse kuupäeva ja ehmatasin. 15. mai. Minu meelest alles see oli, kui käisime koos Põlvamaa Metsaühistu metsameistri Erki Vinniga eelseisvaid tegemisi arutamas. Nüüd aga juba juuli lõpp …

Mis siis vahepeal on juhtunud? Nagu varasemalt kirjutasin, olin pikalt kahevahel, kas võtta ette üks hektari suurune uuendusraie või mitte. Puht majanduslikult võttes, nagu peaks. Teisalt moodustab hektar minu kogu metsamaast ikkagi kuuendiku, mistõttu vana põlismetsa jääkski vaid ainult üks hektar, ülejäänud on noorendikud. Kuid praegu tundub, et teen ikka südame kõvaks ja valin pragmaatilise tee.

Kevadel viisin lõpule ühe suurema töö, mida alustasin juba mullu sügisel. Nimelt oli talul üks hektari suurune looduslik heinamaa, kus veel 1980ndate alguses saadi lehmaheina. Hiljem oli see põllumaana antud lihtsalt naabrimehe kasutada, kuid väiksel ja savisel põllulapil polnud ka viljakasvatamine teab mis tulus tegevus ja nii ta seisma jäi. Loomulikult hakkas seal pioneerkultuurina kohe kask viskama ja kuigi ma alguses üritasin hoida seda heinamaana, siis ühel hetkel tundus õige lasta sellel maal metsastuda. Ilmselgelt meil maal mingit loomapidamist olema ei hakka.

Nii möödusidki tänavuse kevade päevatööjärgsed töötunnid valgustusraiet tehes ning kuna puhastasin veidi ka kraavikaldaid, siis sain sellega ühtlasi ka mõne ruumi küttepuid. Talve sellega üle ei ela, kuid õnneks on eelmisest aastatest mingi kogus olemas.

Seega kukkuski tänavu nii välja, et palavatel suvepäevadel mõtlesin hoopis talvele ja nimelt puid lõhkudes.

Muide, Metsaühistu on oma kodulehel teinud ka väikese postituse, mida peaks arvestama küttepuude tegemisel ja seda saab lugeda SIIT.

Veel STIHL-i uudiseid

Teadupärast käisin ma mõned nädalad tagasi uudistamas STIHL-i uut, eelkõige proffidele mõeldud mootorsaagi 462. Olgu kohe öeldud, et minu majapidamise jaoks jääb seda pisut paljuks ja minust selle ostjat pole, aga tööriist oli aus.

Kuna aga huvi postituse vastu oli suur, siis uurisin veel, mida STIHL-il on pakkuda ka minusugusele väikemetsaomanikule. Nagu alljärgnevatest videotest näha, on uudiseid nii võsalõikajatele, turvavarustuse poole pealt ja kõige olulisem – akutehnoloogia vallast.

Loe edasi “Veel STIHL-i uudiseid”

Käisin STIHL-i uudistamas

 

Kevad on käes ja minu maailmas tähendab see hooaja algust. Sestap käisin ja vaatasin üle, mida uut on STIHL-il algavaks hooajaks pakkuda.

Miks just STIHL? Põhjus on lihtne. Kuidagi vaikselt hakkas omal ajal mul STIHL-i tehnikat kogunema ja nüüd olengi STIHL-i usku. Nii lihtne see ongi. Aga mida siis STIHL-i maailmas uudist?

Vaata juba lähemalt videost!

 

 

Toetuste taotlemise aeg

Metsandustoetused - Metsaühistu

Kuu aega tagasi tegin oma metsale tiiru peale, et panna paika selle aasta tööd. Plaanid enam-vähem peas valmis, astusin paar päeva tagasi Põlvamaa metsaühistust läbi. Või mis astusin, tegelikult kujunes „külaskäik“ paari tunni pikkuseks.

Mis siis minule käesolev aasta toob? Kõigepealt tuleb ühel 1,2 ha suurusel eraldisel teostada hooldusraie. Kord on seal juba valgustusraie tehtud ja nüüd on tegelikult küsimus, kas järgmise valgustusraie asemele teha hoopistükki esimene harvendusraie. Mina enda tarkuses arvasin, et piisab veel ühest valgustusraieringist, kuid metsaühistu metsameister lubas eraldisele pilgu peale visata ja siis otsustab.

Loe edasi “Toetuste taotlemise aeg”

Võssakasvanud metsatükk – peavalu või tuleviku kullaauk?

Minu töörütm on klassikaline linnamaaka oma – kevadel hakkab maal pihta kibekiire töö, kus üritan ära teha kõik talvel plaanitu. Suur rahmeldamine lõpeb sügisel tõdemusega, et tehtud on vaid murdosa ning kõik jätkub järgmisel aastal.

Erand polnud ka tänavune aasta, kuid siiski ma tahtsin ühe suure töö ära teha. Meil on üks heinamaalapp, mis kolhoosiajal toitis ära talu lehma, kes omakorda andis perenaise toidulauale nii otseses kui kaudses mõttes tubli leivakõrvase. Lehma pole meie majapidamises juba 35 aastat ning heinamaa oli pikki aastaid naabrimehe käsutuses. 90ndatel hakkasid külast kaduma ka ülejäänud lehmad ja sinna see heinamaa jäi. Kuid pole saladus, et mille põld jätab, selle mets võtab. Nii hakkas võsa ka seal võimust võtma ja tundus, et korra võsalõikajaga üle käimine andis võsakasvule seal veelgi hoogu juurde.

Loe edasi “Võssakasvanud metsatükk – peavalu või tuleviku kullaauk?”