Olen juba kirjutanud eelmise aasta lõpul ette võetud suuremast tööst, kus ma tegin valgustusraie kunagisel põllumaal, mis nüüdseks oli korralikult võsastunud. Tegelikult polnud mul mingit plaani uut metsatukka rajada, kuid paraku ei suutnud ma selle põllujupile mingit mõistliku rakendust leida.
Loomi polnud ega ole ka nüüd plaanis kasvatama hakata, hektarisuurust põllumaad ei taha asisemad põllumehed kasutada isegi peale makstes ja nii see maatükk vaikselt võsastus. Aga nagu öeldud: mille põld jätab, selle mets võtab.
Nii läks ka minul. Kuid tänu valgustusraiele on nüüd võsa asemel korralik puistu, mis ei riiva silma.
Mida teha võsaga?
Kui ma hakkasin töödega pihta, oli esimene küsimus, mida teha mahavõetud võsaga. Jätta maha? Kuid siis oleks tulemus jäänud pehmelt öeldes koledaks ning kuna mul meeldib metsa all mitte oma jalgu murda, siis kõige lihtsamat teed ma ei läinud. Korraks oli mõte ka raiejäätmed põletada, kuid kuna viimastel aastatel on hakkepuidu hind olnud korralik, siis otsustasin raided kokku korjata.
Olgem ausad, kerge see töö polnud ja kohati tundus töö kulgevat suisa masendavalt aeglaselt, kuid lõpuks sai siiski tehtud. Hakke müügiga ma eriti ei kiirustanud, kuna ootasin ära suve teise poole, mil linnud on pesitsemise lõpetanud ja siis läkski võsaaun hakkeks.
Minul oli sellest topelt hea meel. Esiteks sain metsaaluse korda ning teiseks teenisin tänu 8 euro suurusele puistekuupmeetri hinnale tasa kõik tehtud kulud. Seda polegi nii vähe, sest kunagi aastaid tagasi andsin hakke ära tasuta, lihtsalt et jalust ära viidaks.
Kolmandaks jäi hinge ka väike rahulolutunne, sest tänu hakke müügile jäi kasutamata kasvõi imeväike osa imporditud fossiilkütusest. Nimelt on hakke puistekuupmeetri kütteväärtus 800 KWh ja kuna minu müüdav kogus jäi 55 kandi piiresse, siis oli selle koguse kütteväärtus 44 000 KWh.
150 ruutmeetri suuruse D-energiaklassi maja aastane energiakulu on aga 28 500 KWh aastas, ehk võsa, mis oleks muidu maha jäänud, kataks nüüd ära pooleteise eramu aastase energiavajaduse. Pole palju, kuid maailma muutmine algabki väikestest asjadest.