Metsa ost. Ühismets. Metsaomanik Sander blogi. Metsauhistu

Ühismets – mis mets see on?

Külastasin ettevõtlusnädala ajal Arco Vara kinnisvarahommikut, kus räägiti üsna põhjalikult praegustest kinnisvaratrendidest. Kui nüüd küsite, kas buum tuleb, siis kiire vastus on, et ei tule. Buum on juba kohati käes, kuid erinevalt 2008. aastast pole neid märke, mis ennustaksid mingit suuremat krahhi.

Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Muu statistika hulgas tuli välja, et metsa- ja põllumaa tehingute arv on viimastel aastatel jäänud üsna väikseks ning põhjus on lihtne – mitte keegi ei taha metsa või põldu enam müüa. See on ka põhjus, miks maatulundusmaa hinnad on jõudnud tasemeni, kus Räpina vallas läks hiljuti oksjonil müügiks põllumaa, mille hektari hinnatase ületas juba 7000 euro piiri.

Mida aga teha, kui on soov siiski saada metsaomanikuks ja teenida metsast ka tulu, kuid samas pole suurt rahakotti puuga seljas.

Olgem kohe ausad – ega siin palju lahendusi pole. Üks võimalus on osta võsastunud heinamaatükke, millest siis aastate jooksul välja kujundada korralik puistu. Või osta metsameeste keeles „laipasid“ ehk metsatükke, kus on tehtud raie ja mida tuleb uuesti metsastama ja hooldama hakata.

Üks võimalus on veel. Eestis tegutseb juba aastaid ilma erilise kärata tulundusühistu Eesti Ühismets ning läbi selle on võimalik saada metsaomanikuks üsna väikese summa eest.

Mis on Eesti Ühismets?

Lühidalt öeldes on Eesti Ühismets tulundusühistu, mis omab metsa, tegeleb selle majandamisega ja tulundusühistu liikmed saavad tulu selle majandamisest.

Ühismets-Metsaomanik Sander blogi - Metsaühistu

Ühismetsa pikaajalisi investeeringuid tehakse nõukogu poolt kinnitatud investeerimisstrateegia alusel ja kõik Ühismetsa poolt tehtavad olulised majandusotsused vaatab läbi ühistu metsandus- ja majandusekspertidest koosnev investeerimiskomitee.

Ühismetsa liikmeks astumiseks tuleb teha avaldus Ühismetsa juhatusele ning tasuda osamaks 250 eurot. Osamaksu tasumine annab hääleõiguse üldkoosolekul, kuid tulu teenimiseks tuleb investeerida metsakapitali. Selle raha eest ostab tulundusühistu metsakinnistuid, mille majandamisest tekkinud dividendid lähevadki iga-aastaselt vastavalt osamaksu suurusele jaotamisele.

Praegu on Ühismetsa koondunud 33 liiget, kellele kuulub ühtekokku 20 hektarit ühismetsa, kusjuures ühistu otsustusprotsessides kõik omanikud hääleõigusega.

Kuna mulle meeldivad numbrid, küsisin Eesti Ühismetsa juhatuse liikmelt Tarmo Leesilt, kui suur on metsakapitali iga-aastane tootluse määr. Tarmo Leesi sõnul ei saa rääkida keskmisest tootlusest, kuna aastad on erinevad, nagu ka metsa majandamise tsükkel.

„Pigem on Ühismetsa eelis see, et see õpetab pikaajalist säästmist ning mets on täiesti reaalne vara, mis on hea alternatiiv teisele pensionisambale,“ ütles ta.

Muide, TÜ Eesti Ühismets oli tänavu ka parima metsamajandaja tiitli nominent ning samuti on tulundusühistu Keskühistu Eramets PEFC grupisertifikaadi liige.

Kuidas Ühismetsaga liituda, sellest loe juba Ühismetsa lehelt

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga