Miks keegi ei taha korterit või maja?

Metsaomanik Sander; Metsaühistu

Jabur pealkiri, kas pole? Kuidas saab keegi üldse väita, et ajal, mil Eestis on kinnisvarabuum, ei taha keegi osta korterit või maja? Broneeritakse ju suuremates linnades jälle kortereid, mille ehitamist pole veel alustatud ning proovige kasvõi Põlvas korraliku korterit osta. Kõik haaratakse lennult.

Kuid miks pole Tartu, Tallinna või Põlva tänavatel välireklaame, mis kutsuvad müüma suurepärase hinna eest oma korterit? Pigem näeme müügikuulutusi.

Kuid soovist metsa osta antakse teada kogu aeg. Metsaostu reklaamid täidavad aastaid ajalehtede külgi ning raadiojaamad on neist ummistunud. Raha, mis lükatakse metsaostu reklaamidesse, on muljetavaldav.

Lisaks veel kurdetakse viimastel päevadel Facebookis levinud postitustes agressiivsete metsaostjate üle, kes pakuvad metsahektari ei vähem ega rohkem kui 300 eurot.

Kui metsaomanikul tundub huvi olevat, võib hind tõusta ka 500 euro peale. Tõsi, reklaamides lubatakse korraliku metsamaa eest ka kuni 15 000 eurot hektari eest, kuid möödunud aastal oli Maa-ameti statistika kohaselt metsamaa mediaanhind 4109 eurot/ha.

Õhtuleht küsis kunagi on esikaanel “Miks, Jumal, miks?!” Tõesti, miks? Mis valu siis metsaostuga on?

Pöördumatu otsus

Põhjus on lihtne. Kirjutasin möödunud sügisel ühes oma postituses, miks metsamüük on midagi olemuslikult pöördumatut. Midagi sellist, mida enam tagasi keerata ei saa.

Asi on lihtne – metsa hind tõuseb ajas kogu aeg, kusjuures tunduvalt kiiremini kui keskmised sissetulekud. See tähendab, et kord juba müüdud metsa on praktiliselt võimatu tagasi osta.

Esiteks, metsamaa muutub järjest kallimaks ja teiseks, mitte keegi ei müü seda, sest pidage meeles, metsamaad ostetakse, mitte ei müüda.

Aga mida siis teha, kui teile kuulub näiteks päranduseks saadud mets, millega pole ei aega, tahtmist ega oskust tegeleda.

Kõige lihtsam. Minge Metsaühistu kodulehele ning vaadake, kus asub lähim Metsaühistu büroo ning võtke nendega ühendust. Metsaühistu pakub juba aastaid täisteenust, mis tagab nii omanikule nii ühtlase rahavoo ja seega passiivse sissetuleku kui ka rammusa penisonisamba tulevikuks.

Lõpetuseks üks arvutus. Ütleme, et müüsite 15 aastat tagasi, 2004. aasta esimeses kvartalis hektar metsa toonases mõistes hea hinnaga – 1000 euroga. 15 aastaga on Statistikaameti kalkulaatori kohaselt kumulatiivne inflatsioon olnud 62 protsenti, ehk kui panite selle raha tallele, siis nüüdseks on selle raha ostujõud vaid 380 eurot.

Samal ajal on ühe hektari metsa juurdekasv aastas 15 tm/ha ehk perioodi peale kokku 225 tm. Mõtlemise koht, või mis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.