Kolm aastat tagasi seisin valiku ees – metsahoolduskava järgi oleks pidanud ühel eraldisel uuendusraie tegema juba tubli kümnend tagasi, kuid minul polnud seda isegi plaanis. Põhjuseid oli palju – puudus otsene rahavajadus ja samuti poleks mul siis üldse enam palgimetsa jäänud. Kaalusin erinevaid variante, nagu metsa majandamist püsimetsana, kuid siis oleks kahju võinud olla veelgi suurem, kuna masinad oleks kahjustanud allesjäänuid puid.
Lõpuks otsustasin uuendusraie tegemata jätta, kuigi hinnad olid tookord soodsad. Uuesti tulin mõtte juurde tagasi aasta hiljem, kuid siis tabas puiduturgu täielik tagasilöök. Põhjus oli teadagi mis – Euroopa vallutanud üraskinuhtlus, mis lõi segamini kogu puiduturu ja surus hinnad 2017. aasta tasemele.
Raske otsus
Tänavu kevadel tulin ma uuendusraie mõtte juurde uuesti tagasi ja sedakord oli põhjus proosaline – maamehe jaoks on mets tema kasukas ja rahakott, kust vajadusel tuleb raha võtta.
Kui nüüd keegi loeb ja mõtleb, et tegemist on kerge hõlptuluga, siis sellest on asi kaugel. Alates maade tagastamisest oleme 30 aasta jooksul teinud oma kuuehektarilisel metsakinnistul kolmel hektaril uuendusraiet. Kahel hektaril endisel uuendusraie langil kasvab praegu noor mets, kus ühes on tehtud juba kaks valgustusraiet ja lähiaastatel ootab järge harvendusraie. Lisaks sellele on endisele heinamaale kasvanud kaks hektarit segapuistut, kus ühel hektaril olen ma kasvatanud kaasiku, mis saab raieküpseks juba paarikümne aasta pärast.
Tööd ja vaeva on nende kolme kümnendi jooksul metsas olnud palju ja praegu oli sobiv hetk tulu väljavõtmiseks. Kuna praegu lahkuvad Eesti inimesed just II pensionisambast, mida minul pole, siis minu jaoks oli tänavune raie omalaadne sambast lahkumine. Kuid hea uudis on, et nagu öeldud – juba paarikümne aasta pärast on metsa eluring jälle niikaugel, et põhjust on ruumi teha uutele taimedele. Samuti on 6 hektaril on jätkuvalt piisavalt kütepuud, millega saan ära kütta nii maa- kui linnaelamised.
Kiidan Metsaühistut nagu Ivo Linna oma aknaid
Tööd tellisin Metsaühistult, kuna nende käest sain kogu lahenduse – alates raietöödest, väljaveost kuni transpordi ja müügini. Kuna tänapäeval on puidusortimendi valik niivõrd kirju, siis ma ei mõelnudki, et võiksin metsa ise ülestöötada. Jäägu see professionaalidele.
Metsaäri on usalduse äri ja nii sain ka mina hiljem ühistult rapordid ülestöötatud materjali koguse kohta. Kõik klappis, mistõttu julgen kõikidele metsaomanikele soovitada koostööd metsaühistuga.
Kõige rohkem meeldis mulla aga Metsaühistu paindlikus – enne raietöid vaatasime metsameister Erki Vinniga eraldised üle ja leppisime kokku, kus pehme pinnase tõttu töid ei teosta jne. Kuigi mulle pakuti ka üsna head hinda raieõiguse eest, valisin ma Metsaühistu just sellel põhjusel, et Metsaühistu puhul ei tekkinud mul hirmu, et raieõiguse müügiga ei saa ma enam midagi mõjutada.
Kõige ägedam oli aga mis hakkas tänavu toimuma hindadega. Täiesti siiralt ütlen, et ma ei vaadanud kevadel eriti puiduhindade arengut. Kuid hiliskevadel alanud hinnaralli tuli mulle meeldiva üllatusena ja nii juhtuski, et juulis, kui minu puit jõudis saekaatritesse, oli puidu kokkuostuhind laes. Loomulikult oli see meeldiv uudis.
Uuendusraiete töödering on metsas mul nüüd mõneks ajaks ühel pool, kuid see ei tähenda, et tööd metsas otsa saaks.