Koroonaviirus tekitab kohati maailmalõpu tunde. Elu on pandud pausile ja kuigi ma olen kindel, et ühel heal päeval saab maailm ka selle viirusega hakkama, siis pärast seda on paljugi muutunud. Nii heas, kui halvas suunas.
Halb on kindlasti see, et majandus saab löögi ja mitte väikese. Ma usun, et õigus on nendel, kes tõmbavad paralleele 2008. aasta kriisiga. Sarnaselt toonasele kaovad ka nüüd paljud töökohad ja ainukene vahe on selles, et tookord panid tarbijad ise oma elu hold-i peale, siis nüüd sunnib seda tegema viirus.
Tulemuseks on majanduse vereringe seiskumine, mis paneb seisma ka rahakotti tuleva rahavoo. Hea on aga see, et majandus hakkab tasapisi Hiinast koju kolima. Elu näitab, et kriisi korral tarneahelad ei toimi.
Kuid kuskil siiski elu käib. Nii palju ettepanekuid metsamaa müügiks, kui praegu, pole ma veel saanud. Enamusega pole ma viitsinud isegi edasi rääkida, ühel palusin saata hinnapakkumise. Nagu arvata võite, oli summa olematu.
Kuid mis tarkuse praegune kriis meile annab? Väga lihtsa. Euroopa Keskpank tegi seda, mida ta alati kriiside puhul teeb – käivitas rahatrüki, et veidikenegi peatada börside vabalangust.
Raha – pelgalt paber
Kuid saage aru, raha kui sellise väärtus pole kõrgem paberist, millele see trükitud on. Rahale annab väärtuse kokkulepe. Me oleme kokku leppinud, et euro maksab nii- ja dollar naapalju, kuid nagu näha, kriisis need kokkulepped ei pea. Kriisi maksavad käegakatsutavad asjad – maa, mets, kinnisvara. Kasvõi vetsupaber.
Seega veekord – ärge võimaluse korral müüge oma metsa. Kui teil endal pole mahti, oskust ega ka tahtmist metsaga tegeleda, siis leidke Metsaühistu näol oma metsa majandama vastutustundlik partner. Oleks ju väga rumal vahetada esivanemate mets lihtsalt paberi vastu, mis siis, et seda paberit poed tunnistavad veel maksevahendina.
Kuigi minule on koroona toonud pigem tööd juurde, veedan ma kogu vaba aja metsas, et enne kevadet lõpetada valgustusraie. Tänavu võib Henrik Visnapuulikult öelda, et see kevad tuli teisi. Kõigele muule segadusele lisaks on ka kevad varajane ja juba praegu võib kuulda sookurgede ärevaid huikeid.
Minu jaoks on sookured olnud aga kindel kevade märk. Tõesti, kevad on tulnud sellel aastal teisiti, kuid kevad on kohal.