Facebook on üks tore asi, eriti just mäluvärskenduse seisukohalt. Sest see pakub ikka ja jälle mu uudisvoost vanu postitusi, mida ma aastaid tagasi olen teinud. Selle aasta alguses oli neid kohe mitu ning mõlemad olid seotud metsatöödega.

Mitmed aastad oli mul selline traditsioon, et 1. jaanuaril võtsin jalad selga ja tegin väikese rabamatka. Peaasjalikult olid mu sihtkohad Valgesoo ja Alam-Pedja. Kuid mida aastad edasi, seda rohkem inimesi oli aasta esimesel päeval tulnud kerget rabamatka nautima, mistõttu hakkas see juba väiksemat laulupidu meenutama.

Ma pole mingi inimpelgur, kuid see polnud ka päris see, mida oleksin tahtnud. Ent üsna lumevaesed talved pakkusid mulle õnneks uue võimaluse ning nii juhtuski, et mitmel aastal võtsin ma 1. või 2. jaanuaril sae selga ja läksin tegema näiteks valgustusraiet. See oli hästi tore – sain kodus tormlevast koristustornaado epitsentrist minema ning teisalt andsin laisaks jäänud ihule veidi rakendust.

Tänavu nii hästi ei läinud, kuna õues on korralik talv ning metsas muljetavaldav lumikate. Ilmselgelt olen ma vanaks jäänud, kuid põlvini lumes sumbates ma metsas enam töötada ei viitsi.

Aga metsa mind ometi kiskus ja kuna plaane algavaks aastaks tuleb teha, siis viskasin räätsad alla ning tegin maadele tiiru peale.

Tuleb töine aeg

Mis siis eeloleval aastal ees ootab? Tööd on palju. Kahel umbes hektari suurusel eraldisel, kus paarkümmend aastat tagasi oli uuendusraie, on nüüdseks peale kasvanud korralik puistu. Mõlemas on juba valgustusraie esimene ring tehtud. Kuid nüüd on aeg nii kaugel, et tuleb ka teine valgustusraie ring ära teha.

Tõsi küll, tagantjärgi targana oskan nüüd öelda, et valgustusraiega oleks pidanud alustama seal juba varem, kuid parem hilja kui mitte kunagi ja kuigi praegu on mõlemat eraldisi lust vaadata, on südames kahjutunne, et kui oleks esimese valgustusraieringi teinud varem, oleks noor mets praegu veelgi võimsam.

Metsahoolduskava on minu metsa suhtes üsna armutu, kuna näeb enamusel eraldistel ette uuendusraiet. Mina seda veel teinud pole, olen noppinud lihtsalt küttepuitu välja, kuid tõsiasi on see, et ühel hektari suurusel eraldisel tuleb uuendusraie ette võtta. Ja seegi valik sai tehtud.

Nüüd aga ei jäägi muud üle kui oodata, millal päike kõrgemalt käima hakkab ning metsas jälle toimetama saaks hakata. Kuid teisalt võiks ka praegune imeilus talv veel pikemalt kesta, sest sellist talvevõlumaad nagu ma praegu neid ridu kirjutades rongiaknast näen, pole ammu olnud.