Küttepuu hinnad - Metsaomanik Sander blogi - Metsaühistu

Küttepuust ja selle hinnast – kaugkütte eri

Foto: Freeimages

Raha läheb meile kõigile korda, mida tõestab kasvõi, et minu eelmine blogipostitus küttepuu hinnast oli selle noore blogi loetavaim sissekanne. Money matters, eksole.

Üks asi jäi mul siiski hinge kriipima. Kui metsaühistu riputas blogipostituse lingi oma Facebooki lehele, tuli seal süüdistus metsameeste ahnuses. Kuna Facebook pole kõige õigem kanal, kus hakata pikalt maailma lahti seletama, otsustasin siin pikemalt kirjutada.

Üsna pea pärast viimast sissekannet ilmus Delfis ühe kaugküttefirma juhi arvamuslugu, mis kuulutas kadu ahiküttele. Loogika oli lihtne – ahiküte saastab õhku ning küttepuude hinnad tõusevad vääramatu jõuga, mistõttu kõige kuluefektiivsem on ikka ja alati kaugküte.

Eks ta tõsi ole, linnas on ahiküte laias plaanis vähe saatanast. Talveõhtutel, mil madalrõhkkond surub taevast vastu maad, on Tartus Raadil, Supilinnas, Karlovas või Ropkas õhk ahjukütmisest üsna kirbe. Teisalt: isegi nüüd, mil nõukaaegsest käegalöömisest on möödas inimpõlv, on talvel vähemalt Tartus paljudes kohtades selgelt näha, kus jookseb maa all soojatrass. Nii palju siis ahi- ja kaugküttest.

Nüüd selgus aga ka arvamusloo põhjus. Tegemist oli avalöögiga kampaaniale, millega kaugkütjad rõhutavad kaugküte keskkonnasõbralikust ning kõigele vaatamata ka kuluefektiivsust. Siinkohal väike rõhk sõnal kõigele vaatamata, kuna kaugkütjad tõstavad tänavu riburadu toasooja hinda ja põhjus on üks – hakkepuidu kallinemine kolmandiku võrra ning maagaasi kalliminemine isegi kuni 50 protsendi võrra.

Kuid ärme siinkohal enam vastanda kaug-ja kohtkütet, vaid vaatame, kuidas küttepuude hinnatõus on mõjutanud kaugkütte hindu.

Kurjajuur hakkepuit?

Taastuvenergeetika aastaraamatu kohaselt ületas mullu Eestis soojatootmises kohalike taastuvate kütuste (hakkepuit, turvas, etc-etc) osakaal fossiilkütuste osa, kusjuures imporditud maagaasi osakaal kaugküttes väheneb aasta-aastalt. Kui 2011. aastal tarbiti Eestis 632 miljonit kuupmeetrit maagaasi, siis kaks aastat tagasi oli see näitaja 518.

Kuna taastuvatest kodumaistest kütustest moodustab puit lõviosa ning selle osakaal aasta-aastalt kasvab, siis võib ju väita, et just kodumaise puidu kasutamine soojatootmises on toonud kaasa ka hinnaralli. Kuid kas on?

Allikas: Statistikaamet

Statistikaameti andmetel on ajavahemikul 2012-2017 hakkepuidu hind olnud pidevas languses ning küttepuude hinnad on seisnud kuus aastat praktiliselt muutumatuna. Ja seda ajal, mil kõik muud kulud nagu kütused, tööjõud, kasvasid. Seega võib öelda, et küttepuidu hinnad pole mitte teinud mingit hüpet, vaid pigem liikunud tagasi aastatetagusele tasemele.

Seega süüdistada kedagi ahnuses, on ilmselgelt liiast.

Maaleht on soojahinda põhjalikult lahanud ning selle põhjal võib isegi öelda, et kui Eesti katlamajad oleksid kasutanud vähem kohaliku tooret ja rohkem sissetoodud fossiilseid kütuseid, oleks hinnatõus olnud veelgi järsem.

Eelmisel nädalal veeti minu valgustusraielangil kokku võsa ning tööd teinud elupõline metsamees ütles, et olen temal ainukene klient, kes niimoodi uhkes üksinduses võsa lõikab, sest viimased rasked aastad on saemehed teistele ametitele sundinud minema.

Äkki on ka see üks järsu hinnatõusu üks põhjuseid?

4 mõtet “Küttepuust ja selle hinnast – kaugkütte eri” kohta

    1. Väga lihtsalt. On oma mets ja kunagi ostetud tehnika. On olemas sotsiaalsed tagatised kas pensioni vms näol ning mõisted nagu amortisatsioon jms pole eriti tuttavad. Ja loomulikult mingit oma tööd ja vaeva sinna sisse ei arvutata.

  1. 30 ja 35 üle võid veel õnnelik olla 😂 alati on võimalik oma väike nn võsakinnistu osta ja seda harvendada, juurdekasvu ja vajalike küttepuude mahu saab ju välja arvutada. Iseasi, kui lööd kokku kulud transpordile, tehnikale, tööjõule jne…kas enam on huvi…

  2. Hea lugeda Su blogi Sander, tunnen ennast ära.
    Mul 6 hektarit 10 aastast võsast metsa, olen sügisel hobi korras sellega vabadel päevadel tegelenud. Kasutatud võsalõikur ja umbes 10 päeva sinna alla pannud. Ei näe mõtet seda võsa kellelegi müüa, teeks lisatööd ja rahaliselt nullis, kui mitte miinuses.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.